Minu esimesed karupüksid!

Sina ütled karu, mina ütlen püksid - karupüksid, karupüksid! :)
Püksid said tehtud tütrele ja nende vajadus tekkis sellest pikast sügisest, mis oli. Talvekombet sellise soojaga selga ei pane, kuid ainult seeliku ja sukkadega on säärtel külm. Sellised villased püskid, mida eelmine talv kombe all kandsime, olid olemas, kuid need ongi sellised, mida ainult kombe all kannatab kanda, sest need on juba kolmandat põlve kasutuses.
Alustasin pükste tegemist säärte alumisest otsast ning kudusin nad 1:1 soonikus. Mõõtsin enne lapse jalal paksemate kohtade ümbermõõdud ning kasvatasin töö käigus vastavalt sellele ka silmuseid juurde.
Kui sääred said istmikuni kootud, panin sääred ringvardale nii, et üks vorst, lõin 14 silma, teine vorst ja lõin jälle 14 silma jalgevahelise kiilu tarbeks. Siis hakkasin ringil kuduma nii, et kahandasin kiilu igal teisel real. Mingi hetk tegin tagumisele poolele lühendatud ridasid, et oleks veidi ruumikam.
Kui vajalik kõrgus käes ja sutsuke peale, kudusin silmused maha. Moodustasin ülemisse serva kummikanali ning saigi valmis!
Kuna tegemist on esimeste pükstega, mida kudunud olen, siis norimist tegelikult jätkub, kuid oma funktsiooni täidavad nad igati.

Lõng: Novita Isoveli
Vardad: nr. 6

Lapitekk

Täna siis näitan sõpradele katsikukingiks valmistatud tekki. Kuna sõbrad elavad Eestist väljaspool, siis andsin kingi juba nüüd üle, sest pisikese neiu sünni ajal me kohal olla ei saa.
Tekk on umbes 1m x 1m ja õmmeldud erinevatest linastest kangastest. Sees on 1 kiht vatiini ning tagumine külg on ka linasest.
Tikksin tekile käsitisi 4 aplikatsiooni ja kaunistusõmblused. Enne aplikatsioonidele kaunistustpiste tegemist kinnitasin nad kahepoolse liimiriidega tekile, et oleks mugavam tikkida.

Uuel aastal uue hooga

Sellel korral veel pilte ei tule, kuid ega ma niisama ka ei istu. Uue aasta esimesel nädalal olen kõikidel päevadel olnud hõivatud ühe suure isetegmisega - ehitame mehega magamistuba. See ei ole eriti kerge olnud arvestades, et mul on päris korralik beebikõht ees. Praeguseks hetkeks oleme töödega saanud sinnamaani, et homme hakkame parketti maha panema. Voodi on vaja veel täna teist korda üle peitsida ning liistud jätame veidi hilisemaks tegemiseks. Oluline on, et suuremad tööd saaksid tehtud. Mõne kuu pärast on uus ilmakodanik tulemas ning selleks ajaks peab tuba ilusamaks saama.

Lapiseelik

Ja ikka lapsele :)

Vanast uus

Kaks järgnevat õmblustööd kuuluvad taaskasutuse valdkonda.
Esimesel pildil on printsessikleit, mille tegin tütre vanast võimlemistrikoost. Lisasin veidike pitsi, pärleid, vanadest kaardinatest erinevat tülli ja veidi roosat atlaskangast ning valmis ta saigi!

Teisel pildil on teksaseelik, mis oli algselt pikem ning mille alumine teksavolang oli üpris koledalt kulunud. Lõikasin enamus kulunud serva ära, kuid kuna tagumisel küljel oli kulumise jälgi ka kõrgemal näha, tekitasin sinna peale lihtsad taskud. Alumise kollase volangi lõikasin tütre beebikleidist, nii et kahest kenast riideesemest, mida enam kasutada ei saanud, sai üks kena kasutuskõlblik seelik.

HEAD UUT 2012. AASTAT!

Aga kõigepealt veel vana aasta jutud ja pildid.
Kudusin lapsele järjest 2 raglaanlõikelist kampsunit. Kasutatud on Novita Helen lõnga ning nr 6 vardaid. Kapsunid on põhimõtteliselt identsed. Erinevad vaid värvi, nööpide ja suuruse poolest. Punanane kampsun on mõne silmuse ja ning rea võrra väiksem. Mustriliselt on aga täiesti ühesugused. Mõlema kampsuni nööbid on korduskasutusel. Roosad nööbid on võetud lapse vanadelt väikseks jäänud pükstelt ning oranzid nööbid on pärit juba minu lapsepõlve ajast. Käisin neid lapsena ema nööbikarbist imetlemas ning nüüd leidsid need kasutust minu lapse kampsuni kinnisel.
Raglaani kahanduse kudusin nii, et enne kahanduskohta 4. ja 5. silmuse vahele tegin keeruga õhksilmuse, siis kudusin 4., 3. ja 2. silmuse kokku, tegin jälle ühe keeruga õhksilmuse ning lõpuks kudusin viimase silmuse tavaliselt. Siis jäi raglaani kahandus mõnusalt lai ning mustriline. Kahandusi tegin igal teisel real (igal parempidisel real).
Varrukal kasvatasin igal 8. real mõlmas servas 1 silmuse. Nööpaugud tegin lihsalt: 2 silmust kokku + 1 keeruga õhksilmus.
Ääred on ilma soonikuta. Kudusin 4 rida tavaliselt ning siis moodustasin 1:1 silmustega mustri. 2 rida kudusin ühtemoodi, 3. ja 4. real kudusin paremidise silmuse kohale pahempidise ja vastupidi. Siis kordasin 5. ja 6. real 1. ja 2. rea mustrit.

.		.
.		.
	.		.
	.		.
.		.
.		.

See kleit on kootud tütrele jõulupeoks, eelmise aasta jõulupeoks, kui täpne olla. Ja jälle on tegemist raglaaniga. See on minu vaieldamatult lemmikuim viis midagi kududa, sest siis ei pea jamama käeaugukaarte kujundamise ning viimistlemisega. Samuti saab seda hõlpsalt ringvarrastel kududa ning sellisel juhul jäävad küljeõmblused ka ära.