Öökullipadi lasteaeda

Armas Emma sai omale lasteaeda mõnusalt pehme istumispadja, millel on hea muinasjutte kuulata. Esialgselt oli plaanis sisse panna paks poroloon, kuid siis mõtlesin ringi, sest vahest võib olla soov armas Uhhu omale kaissu haarata ning üks suur kalli teha.
Padja külge sai õmmeldud ka väike sangake, kust Emma saab ise oma patja tõsta ja sobivasse nurka lohistada.:)
Ja selline see Uhhu sellel korral sai ning lendas täna varahommikul Tartu poole teele.

Romantiline teekarp ehk vana uues kuues

Elas kord üks teekarp. Ta oli oma koha leidnud köögis kõige ülemisel riiulil. Ta ei olnud eriti ilus, küll aga väga praktiline ning korralik.
Teekarp leidis üsna tihedat kasutust, kuid kõrgelt riiulilt, kus teda silm väga ei puudutanud, ta allapoole oma kohta ei leidnud. Nii ma siis mõtlesingi, et annan oma teekarbile uue kuue ja nüüd on ta köögi üks auväärseim liige.

Kuidas ma seda tegin? Kõigepealt võtsin oma valge peitslaki, millega ma kodus nii mõndagi korda olin saatnud ning võõpasin karbikese 3 korda üle.

 Siis lõikasin salvrätist välja mõned roosid ja lehed, eemaldasin neilt alumised kihid ning liimisin lilled salvräti lakiga karbile. Nii lihtne see oligi!

Kaart väiksele härrale

Ma jumaldan seda, kui sünnipäevade või muude ilusate ürituste puhul on vaeva nähtud ning kutsed on tehtud personaalsed ning isikupärased. Armastan sellepärast, et siis saab õnnitluskaardid valmistada just peo stiili ning kutsuja maitset silmas pidades. Nii tekib üritusest ühtne tervik, algusest lõpuni.
See kaart on tehtud just lähtudes kutsest, mille see väike härra oma külalistele saatis.