Lille leidnud müts.

          See müts on olnud valmis juba 2 aastat, kuid mitte päris sellisena ja mitte päris minu meelejärgi.

Kui müts esimest korda valmis sai, jäi ta kohe paariks kuuks seisma, sest see ei istunud kuidagi mulle pähe. Oli kohe imelik teine. Peale pikka mõtlemist tõdesin, et müts oli liiga pikk saanud ning mulle need löntis mütsid ei istu. Võtsin siis hoogu ja harutasin mütsi veidi lühemaks ning kudusin otsa uuesti kinni.

Nii seisis see müts kuni tänaseni. Vahest panin teda pähe, kuid enamasti ikka lihtsalt seisis. Müts oli justkui "alasti", midagi oli sealt puudu või valesti. Aga ma ei andnud alla ja ei tahtnud jätta head mütsi lihtsalt seisma. Niisiis leidsin, et see "midagi", mis puudu oli, oli kaunistus, kuid ühtegi sobivat mõtet ei tulnud mulle esiti pähe.  Siis aga nägin oma vana klassiõe FB postitust, kus olid pildile püütud kenad heegeldatud lilled, millel oli nööp keskel ja pits servas. Vot siis tundsin, et SEE ONGI SEE! Ja nii saigi minu kallis 2-aastane müts omale kena lisandi ja nüüd lõpuks tunnen, et müts on täitsa valmis :).

Kuna tegemist on tõesti 2-aastase mütsiga, siis ma kahjuks lõnga nime ei mäleta (mingi Novita lõng oli).

Suurem, väiksem, kõige väiksem ehk kolm paari villaseid sokke!

Üle pika aja sai jälle sokke tehtud ja kohe 3 paari. Sellel korral mõtlesin ka endale ning kõigepealt tegingi valmis oma sokid. Tegelikult said need valmis juba üle kuu aja tagasi, kuid miskipärast see piltide tõmbamine võtab alati mul rohkem aega, kui käsitöö tegemine :).

Lõng: Elysée laine
Vardad: nr. 3

Lõin 52 silma (13 vardal). Kõigepealt kudusin 12 rida 1:1 soonikut. Siis kudusin mustrit 30 rida. Mustriosa jäi 1. ja 4. vardale. Kannalaka tahtsin ka kududa 1:1 soonikus, kuid ma läksin kudumisega nii hoogu, et kui kand juba täitsa valmis sai, avastasin, et unustasin sooniku tegemata. Ja harutada ma oma kanda küll ei raatsinud, sest esimest korda oma sokikudumise ajaloos jäin ma tehtud kanna ja kannakiiluga väga rahule. Ilmselt sellepärast, et ma esimest korda sain päriselt aru, kuidas see kanna tegemine tegelikult käib.

Kanalakka kudusin 26 rida, kiilu jaoks korjasin 13 silma. Põhiosa kudusin 33 rida ning siis hakkasin varbaotsa kahandama: 4x üle rea, 3x igal real.

Järgmisena tegin sokid oma 5-aastasele tütrele, kes nõudis, et sokkidel peab olema sama muster, mis minu omadel ning sokid peavad saama kootud just sellest lillakirjust lõngast. Ma küll üritasin teda veenda, et kui me sellest kirjust lõngast teeme, siis ei paista muster välja, kuid ta ei olnud nõus ei lõnga vahetama ega ka mustrist loobuma. Ja kui lapsel juba nii kindel veendumus mingis asjas on, siis ei hakanud ma rohkem kauplema ning tegin nii, nagu laps soovis. Mustrit kahandasin siis vastavalt silmuste arvule.

Lõng: Novita Kolibri
Vardad: nr. 4

Silmuseid kokku 32. Kõigepealt siis 6 rida 1:1 soonikut, siis 6x mustrit. Ja loomulikult unustasin ma ka lapse sokkidel kannalakale sooniku kudumata ja kudusin 16 rida tavaliselt, korjasin kiilu jaoks 8 silma ning pärast kanda kudusin 22 rida mustrit. Varbaotsa kahandus: 3x üle rea ja 3x igal real.

Ja kuna peres on kasvamas ka pisike pooleaastane piiga, siis tuli ka talle teha samasugused sokid nagu vanemal õel. Ei saanud ka siin ju mustrist ometi loobuda ja kahandasin seda siis veel nii palju, et pisikesele jalale see kenasti ära mahuks. Kui neid väikseid sokke oli kõige kergem kududa, siis pildile püüda oli jällegi kõige raskem, sest need kippusid eest ära roomama.

Lõng: Novita Kolibri
Vardad: nr. 4

Silmuseid 28 (vardal 7). Sooniku kudusin sellel korral ebaproportsionaalselt pika, et need väikesel siputisel paremini jalas püsiks. Kokku siis 12 rida soonikut. Seejärel 4x mustrit, 14 rida kannalaka tarbeks ja 11 rida labaosa. Ja sellel korral ma ei unustanud kannalakka soonikus kududa, vaid ma jätsin selle meelega ära :). Kahandus jälle sama põhimõttega nagu eelmistel sokkidelgi.

Mulle tegelikult üldiselt ei istu need üleminekuga lõngad, sest enamasti on nii, et kui kaks sokki kõrvuti panna, siis pärast jääb mulje, nagu nad ei olekski ühest ja samast paarist pärit. Ma tean, et mõnele see meeldibki, et sokid on erinevad, kuid mulle mitte. Aga selle lillakirju lõnga puhul hämmastaski mind see kõige rohkem, et mõlemad sokipaarid tulid täpselt ühesugused! Kõik üleminekud ja värvid jäid kahel sokil täpselt ühte ja samma kohta ilma, et ma selleks ise vaeva oleks näinud!