Lille leidnud müts.

          See müts on olnud valmis juba 2 aastat, kuid mitte päris sellisena ja mitte päris minu meelejärgi.

Kui müts esimest korda valmis sai, jäi ta kohe paariks kuuks seisma, sest see ei istunud kuidagi mulle pähe. Oli kohe imelik teine. Peale pikka mõtlemist tõdesin, et müts oli liiga pikk saanud ning mulle need löntis mütsid ei istu. Võtsin siis hoogu ja harutasin mütsi veidi lühemaks ning kudusin otsa uuesti kinni.

Nii seisis see müts kuni tänaseni. Vahest panin teda pähe, kuid enamasti ikka lihtsalt seisis. Müts oli justkui "alasti", midagi oli sealt puudu või valesti. Aga ma ei andnud alla ja ei tahtnud jätta head mütsi lihtsalt seisma. Niisiis leidsin, et see "midagi", mis puudu oli, oli kaunistus, kuid ühtegi sobivat mõtet ei tulnud mulle esiti pähe.  Siis aga nägin oma vana klassiõe FB postitust, kus olid pildile püütud kenad heegeldatud lilled, millel oli nööp keskel ja pits servas. Vot siis tundsin, et SEE ONGI SEE! Ja nii saigi minu kallis 2-aastane müts omale kena lisandi ja nüüd lõpuks tunnen, et müts on täitsa valmis :).

Kuna tegemist on tõesti 2-aastase mütsiga, siis ma kahjuks lõnga nime ei mäleta (mingi Novita lõng oli).

Suurem, väiksem, kõige väiksem ehk kolm paari villaseid sokke!

Üle pika aja sai jälle sokke tehtud ja kohe 3 paari. Sellel korral mõtlesin ka endale ning kõigepealt tegingi valmis oma sokid. Tegelikult said need valmis juba üle kuu aja tagasi, kuid miskipärast see piltide tõmbamine võtab alati mul rohkem aega, kui käsitöö tegemine :).

Lõng: Elysée laine
Vardad: nr. 3

Lõin 52 silma (13 vardal). Kõigepealt kudusin 12 rida 1:1 soonikut. Siis kudusin mustrit 30 rida. Mustriosa jäi 1. ja 4. vardale. Kannalaka tahtsin ka kududa 1:1 soonikus, kuid ma läksin kudumisega nii hoogu, et kui kand juba täitsa valmis sai, avastasin, et unustasin sooniku tegemata. Ja harutada ma oma kanda küll ei raatsinud, sest esimest korda oma sokikudumise ajaloos jäin ma tehtud kanna ja kannakiiluga väga rahule. Ilmselt sellepärast, et ma esimest korda sain päriselt aru, kuidas see kanna tegemine tegelikult käib.

Kanalakka kudusin 26 rida, kiilu jaoks korjasin 13 silma. Põhiosa kudusin 33 rida ning siis hakkasin varbaotsa kahandama: 4x üle rea, 3x igal real.

Järgmisena tegin sokid oma 5-aastasele tütrele, kes nõudis, et sokkidel peab olema sama muster, mis minu omadel ning sokid peavad saama kootud just sellest lillakirjust lõngast. Ma küll üritasin teda veenda, et kui me sellest kirjust lõngast teeme, siis ei paista muster välja, kuid ta ei olnud nõus ei lõnga vahetama ega ka mustrist loobuma. Ja kui lapsel juba nii kindel veendumus mingis asjas on, siis ei hakanud ma rohkem kauplema ning tegin nii, nagu laps soovis. Mustrit kahandasin siis vastavalt silmuste arvule.

Lõng: Novita Kolibri
Vardad: nr. 4

Silmuseid kokku 32. Kõigepealt siis 6 rida 1:1 soonikut, siis 6x mustrit. Ja loomulikult unustasin ma ka lapse sokkidel kannalakale sooniku kudumata ja kudusin 16 rida tavaliselt, korjasin kiilu jaoks 8 silma ning pärast kanda kudusin 22 rida mustrit. Varbaotsa kahandus: 3x üle rea ja 3x igal real.

Ja kuna peres on kasvamas ka pisike pooleaastane piiga, siis tuli ka talle teha samasugused sokid nagu vanemal õel. Ei saanud ka siin ju mustrist ometi loobuda ja kahandasin seda siis veel nii palju, et pisikesele jalale see kenasti ära mahuks. Kui neid väikseid sokke oli kõige kergem kududa, siis pildile püüda oli jällegi kõige raskem, sest need kippusid eest ära roomama.

Lõng: Novita Kolibri
Vardad: nr. 4

Silmuseid 28 (vardal 7). Sooniku kudusin sellel korral ebaproportsionaalselt pika, et need väikesel siputisel paremini jalas püsiks. Kokku siis 12 rida soonikut. Seejärel 4x mustrit, 14 rida kannalaka tarbeks ja 11 rida labaosa. Ja sellel korral ma ei unustanud kannalakka soonikus kududa, vaid ma jätsin selle meelega ära :). Kahandus jälle sama põhimõttega nagu eelmistel sokkidelgi.

Mulle tegelikult üldiselt ei istu need üleminekuga lõngad, sest enamasti on nii, et kui kaks sokki kõrvuti panna, siis pärast jääb mulje, nagu nad ei olekski ühest ja samast paarist pärit. Ma tean, et mõnele see meeldibki, et sokid on erinevad, kuid mulle mitte. Aga selle lillakirju lõnga puhul hämmastaski mind see kõige rohkem, et mõlemad sokipaarid tulid täpselt ühesugused! Kõik üleminekud ja värvid jäid kahel sokil täpselt ühte ja samma kohta ilma, et ma selleks ise vaeva oleks näinud!

 

Pisike beebikampsun

See kampsun sai ka vahetult enne pisikese hernetera sündi valmis. Pildi pealt ei saa arugi, kui väike see on, kuid see on mõeldud suurusele 0-3 kuud.
Kampsuni tegumood ja mustrid on mu enda kokku kombineeritud, inspiratsiooni hankisin muidugi internetist. Mulle tavaliselt meeldib kududa nii, et jooksvalt passin kudumit tulevasele omanikule, kuid kuna see pisike istus siis alles mu kõhus, võtsin mõõtudeks ette ühe pisikese jaki, mis vanemast tütrest alles oli.
Lõng: Novita Helen
Vardad: nr 6
  

Voodipehmendus

Enne pisikese hernetera sündi sai talle voodisse uus pehmendus õmmeldud. Tegin sedapuhku selle siis nii, et 3 külge on ühes tükis, ainult külgede vahekohad on läbi tepitud. Ühe pika pehmenduse külje õmblesin eraldi tükina, et seda saaks vajadusel eest ära võtta. Siis ei pea ise pidevalt voodist püsti tõusma, et näha, kas pisikesel on tekk peal ja kas ta tudub.
Kaunistuseks tikkisin külge paar erksavärvilist aplikatsiooni, et herneteral oleks neid huvitav jälgida, kui ta just parasjagu magada ei taha.
Pehmenduse sisse panin 3 kihti vatiini.

 

Seelik kevadpeoks

Lasteaia kevadpidu oli sellel aastal kõikvõimalike linnukeste teemadel ning minu tütre rühm oli pandud pääsukeste rolli. Kuna meil ei olnud kodust ühtegi musta kleiti/seelikut võtta, tuli aga jälle ise midagi kiirelt valmis teha. Küll on ikka hea, et erinevaid kangaid on nii igaks juhuks koju valmis ostetud :)! Tütreke jäi seelikuga igati rahule ja mina muidugi ka.
Satsid krookisin enne külge õmblemist kumminiidiga, nii oli lihtsam. Satsi servad tegin hästi tiheda overloki pistega.

Kilepüksid

Kevadel sai vanemale tütrele kilepüksid tehtud. Lõige on võetud mingisugusest ajast pärit Pere ja Kodu ajakirjast, kus oli emale ja lapsele ühesuguse lõikega vest ja püksid. Et püsid liiga mustad ei oleks, lisasin tütre rõõmuks roosat kandipaela. Ja kuna mulle kontrastid väga meeldivad, siis vooder sai türkiissinine. Püksid suurusele 110cm.

Rahakaart pulmadeks

Oli üks ilus päev augustikuus, kus kaks ilusat inimest said üheks...

Vana tumba uues kuues!

Olen pärast pikka pausi jälle siin :). Pausi põhjuseks on üks pisike nööbike, kes siia ilma sündis ning kogu mina vaba aja omale võttis. Aga ega mul kahju ka ei ole!

Näitan siis järgemööda neid asju, mis said enne nööbikese ilmaletulekut valmis, kuid lihtsalt siia pole jõudnud postitada.

Mu kallis ämm tõi minu juurde oma väga vana tumba, mis on kuskilt nõukaajast siiani alles hoitud. Tumba kaane polstrist pole igastahes enam midagi järel.
Tulemuse kohta võiks öelda - parem, kui varem, kuigi päris rahule ma ei jäänud.

Voodipesu

Vahepeal sai õmmeldud voodipesu komplekt vastsündinule. Põhikangas on imeilusat sirelilillat tooni, mis kahjuks piltidelt väga välja ei paista. Padjapüüri ja tekikoti teine külg on heleroheline.

Komplektis on lina, tekikott ja padjapüür. Lina mõõdud on võetud võrevoodi järgi. Tekikott on baika tekile mõeldud. Lina on üleni lillast lilledega riidest, tekikoti ja padjapüüri juures kasutasin lapitehnikat.

 

 

 

Öökullimüts ja randmesoojendajad

Kuna kevad on juba ammu uksele koputanud, siis tuli mõelda ka kevadistele kehakatetele. Tegelikult juba päris pikalt olen tahtnud katsetada seda imearmast öökulli mustrit, kuid millegipärast arvasin, et see on jube raske. Selgus aga, et asi on hoopis vastupidi - see on ääretult lihtne!

Mustri leidsin internetist.

Lõngaks valisin Novita Helen´i, sest seda oli mul tütre kampsunist järgi jäänud just nii palju, et sain talle ka mütsi ja randmesoojendajad kootud ning kui hästi läheb, siis peadsele ilmakodanikule saan sellest veel ka ühe tillukese kampsiku. Pildilt ei tule päris õige lõnga värv välja, paistab selline punane, kuid tegelikult on hoopis lillakas.

Alustuseks lõin 84 silma. Sooniku kudusin 1:1 varrastega nr. 5, ülejäänud aga nr. 6 varrastega.

Sooniku osa tegin 5 rida, siis kudusin augurea paela jaoks ning siis mustri osa. Mütsile sai kokku 7 öökulli, silmadeks panin roosad kristallid. Pärast mustriosa kudusin paar ringi lihtsalt parempidises koes.

Kahandama hakkasin iga öökulli juurest, s.t kokku 7 kahandust ringil. Kahandasin igal 2. ringil.

Randmesoojendajate puhul tegin öökulli kere lühema, et muster ikka pisikesele käelabale ära mahuks. Kohe pärast viimast öökulli rida tegin 3 rida 1:1 soonikut.

 

 

 

Öösärk

Järjekordselt midagi lapsele. Ilmselt lähiajal peale laste asjade midagi muud tulemas ei olegi, sest peadselt on oodata ka uut ilmakodanikku, kelle tarbeks nii mõnigi asi ootab tegemist.
Sellel korral siis roosapilveline öösärk. Lõike kombineerisin T-särgi lõikest (Ottobre). Varruka lõike tegin täiesti ümber, sest tahtsin, et varrukas veidi puhvis oleks. Lisasin ka helerohelist pitsi ja ühe lillekese. Suurusele 104 cm.

Roosa ja lilleline

Märtsi alguses sai lapsele õhukesest velvetist püksid tehtud. Ikka roosades toonides, nagu tüdrukutele meeldib. See kangas on nii kaunilt värviline oma suviste lilledega, et teeb tuju kohe rõõmsaks! Tänu erivärvilistele lilledele saab sinna juurde nii palju erinevates toonides pluuse ja jakke kombineerida, mis teeb nende pükste praktilise väärtuse kohe eriti kõrgeks.
Kuna tütar mul viimasel ajal pirtsutab igasuguste pükste vastu, mis veidikenegi kitsama lõikega on, siis tegin sellel korral sellised lohvakad. Värvel on trikotaazist ning panin ka laia kummi sisse, et toekam oleks. Esitükil on altpoolt põlve kroogitud, tagumine külg on tavalise sirge lõikega. Pükste allääres on kummikanal.
Lõike sain mingisugusest Burdast. Kuna ma vahepeal laenutasin raamatukogust Burdasid (just laste lõigete tarbeks), siis ei oska ma mingit Burda numbrit öelda.
Püksid on suurusele 104cm.

Mummudega käpikud

Ma isegi ei mäleta, millal ma endale midagi üldse kudusin. Alati ikka lapsele. Sellel korral siis tegin endale, kuid seda ka ainult sellepärast, et katsetada mummude kudumist. Nii et olin iseendale katsejäneseks :).
Päris rahul ei  ole, kuid harjutamiseks käis küll. Kaunistasin kindaid veel pärlitega. Sooniku serva peaks tegelikult ka pael ja lips tulema, kuid kodus hetkel mul sobivat tooni paela ei ole ning mine tea, millal ma ükskord jälle poodi jõuan. Nii et panen pildid ilma lipsuta ülesse.

Album ja kaart kingituseks

Taaskord sai lapse lasteaiakaaslasele sünnipäevakink tehtud. Sellel korral punastes ja valgetes toonidse fotoalbum ning sinna juurde sobiv kaart.

Kalender

Kas ei ole mitte tuttav tunne, kui soovid kiiresti kalendrisse midagi üles märkida, kuid seal olevad numbrid on nii suured, et kirjutada ei ole lihtsalt võimalik? See ajendaski mind sellel aastal ise kalendrit tegema, et saaksin jätta ruumi tähtsate asjade ülesmärkimiseks. Samuti sai niimoodi juba eelnevalt just meie perele olulised tähtpäevad sinna sisse trükkida. Iga pereliikme sünnipäeva päevale lisasin ka meeleoluka pildikese.

Kalendri tegemisel kasutasin vana kalendri kõige alumist tugevat pappi, millele lisasin templitega kuldseid kujundeid ning poolpärle, kunstlilli, metallist ripatsit ning paari pilti.

Minu esimesed karupüksid!

Sina ütled karu, mina ütlen püksid - karupüksid, karupüksid! :)
Püksid said tehtud tütrele ja nende vajadus tekkis sellest pikast sügisest, mis oli. Talvekombet sellise soojaga selga ei pane, kuid ainult seeliku ja sukkadega on säärtel külm. Sellised villased püskid, mida eelmine talv kombe all kandsime, olid olemas, kuid need ongi sellised, mida ainult kombe all kannatab kanda, sest need on juba kolmandat põlve kasutuses.
Alustasin pükste tegemist säärte alumisest otsast ning kudusin nad 1:1 soonikus. Mõõtsin enne lapse jalal paksemate kohtade ümbermõõdud ning kasvatasin töö käigus vastavalt sellele ka silmuseid juurde.
Kui sääred said istmikuni kootud, panin sääred ringvardale nii, et üks vorst, lõin 14 silma, teine vorst ja lõin jälle 14 silma jalgevahelise kiilu tarbeks. Siis hakkasin ringil kuduma nii, et kahandasin kiilu igal teisel real. Mingi hetk tegin tagumisele poolele lühendatud ridasid, et oleks veidi ruumikam.
Kui vajalik kõrgus käes ja sutsuke peale, kudusin silmused maha. Moodustasin ülemisse serva kummikanali ning saigi valmis!
Kuna tegemist on esimeste pükstega, mida kudunud olen, siis norimist tegelikult jätkub, kuid oma funktsiooni täidavad nad igati.

Lõng: Novita Isoveli
Vardad: nr. 6

Lapitekk

Täna siis näitan sõpradele katsikukingiks valmistatud tekki. Kuna sõbrad elavad Eestist väljaspool, siis andsin kingi juba nüüd üle, sest pisikese neiu sünni ajal me kohal olla ei saa.
Tekk on umbes 1m x 1m ja õmmeldud erinevatest linastest kangastest. Sees on 1 kiht vatiini ning tagumine külg on ka linasest.
Tikksin tekile käsitisi 4 aplikatsiooni ja kaunistusõmblused. Enne aplikatsioonidele kaunistustpiste tegemist kinnitasin nad kahepoolse liimiriidega tekile, et oleks mugavam tikkida.

Uuel aastal uue hooga

Sellel korral veel pilte ei tule, kuid ega ma niisama ka ei istu. Uue aasta esimesel nädalal olen kõikidel päevadel olnud hõivatud ühe suure isetegmisega - ehitame mehega magamistuba. See ei ole eriti kerge olnud arvestades, et mul on päris korralik beebikõht ees. Praeguseks hetkeks oleme töödega saanud sinnamaani, et homme hakkame parketti maha panema. Voodi on vaja veel täna teist korda üle peitsida ning liistud jätame veidi hilisemaks tegemiseks. Oluline on, et suuremad tööd saaksid tehtud. Mõne kuu pärast on uus ilmakodanik tulemas ning selleks ajaks peab tuba ilusamaks saama.

Lapiseelik

Ja ikka lapsele :)

Vanast uus

Kaks järgnevat õmblustööd kuuluvad taaskasutuse valdkonda.
Esimesel pildil on printsessikleit, mille tegin tütre vanast võimlemistrikoost. Lisasin veidike pitsi, pärleid, vanadest kaardinatest erinevat tülli ja veidi roosat atlaskangast ning valmis ta saigi!

Teisel pildil on teksaseelik, mis oli algselt pikem ning mille alumine teksavolang oli üpris koledalt kulunud. Lõikasin enamus kulunud serva ära, kuid kuna tagumisel küljel oli kulumise jälgi ka kõrgemal näha, tekitasin sinna peale lihtsad taskud. Alumise kollase volangi lõikasin tütre beebikleidist, nii et kahest kenast riideesemest, mida enam kasutada ei saanud, sai üks kena kasutuskõlblik seelik.

HEAD UUT 2012. AASTAT!

Aga kõigepealt veel vana aasta jutud ja pildid.
Kudusin lapsele järjest 2 raglaanlõikelist kampsunit. Kasutatud on Novita Helen lõnga ning nr 6 vardaid. Kapsunid on põhimõtteliselt identsed. Erinevad vaid värvi, nööpide ja suuruse poolest. Punanane kampsun on mõne silmuse ja ning rea võrra väiksem. Mustriliselt on aga täiesti ühesugused. Mõlema kampsuni nööbid on korduskasutusel. Roosad nööbid on võetud lapse vanadelt väikseks jäänud pükstelt ning oranzid nööbid on pärit juba minu lapsepõlve ajast. Käisin neid lapsena ema nööbikarbist imetlemas ning nüüd leidsid need kasutust minu lapse kampsuni kinnisel.
Raglaani kahanduse kudusin nii, et enne kahanduskohta 4. ja 5. silmuse vahele tegin keeruga õhksilmuse, siis kudusin 4., 3. ja 2. silmuse kokku, tegin jälle ühe keeruga õhksilmuse ning lõpuks kudusin viimase silmuse tavaliselt. Siis jäi raglaani kahandus mõnusalt lai ning mustriline. Kahandusi tegin igal teisel real (igal parempidisel real).
Varrukal kasvatasin igal 8. real mõlmas servas 1 silmuse. Nööpaugud tegin lihsalt: 2 silmust kokku + 1 keeruga õhksilmus.
Ääred on ilma soonikuta. Kudusin 4 rida tavaliselt ning siis moodustasin 1:1 silmustega mustri. 2 rida kudusin ühtemoodi, 3. ja 4. real kudusin paremidise silmuse kohale pahempidise ja vastupidi. Siis kordasin 5. ja 6. real 1. ja 2. rea mustrit.

.		.
.		.
	.		.
	.		.
.		.
.		.

See kleit on kootud tütrele jõulupeoks, eelmise aasta jõulupeoks, kui täpne olla. Ja jälle on tegemist raglaaniga. See on minu vaieldamatult lemmikuim viis midagi kududa, sest siis ei pea jamama käeaugukaarte kujundamise ning viimistlemisega. Samuti saab seda hõlpsalt ringvarrastel kududa ning sellisel juhul jäävad küljeõmblused ka ära.